Kolmas katsetus mureliga

Esimese mureli panime kasvama kohe esimesel kevadel. Kuna murel enamasti ise ei tolmle, otsustasime panna perepuu, sortideks Dönniseni kollane, Leningradi must ja Madissoni roosa. Algus oli ilus, puu õitses ja tundus olevat täis elujõudu. Paraku ei pidanud see just kaua vastu, sügiseks kuivasid lehed ära ja rohkem puu elumärke ei näidanud.

Järgmisel kevadel proovisime teist korda. Panime uue perepuu kasvama. Sortideks sel korral Leningradi must ja Paula. Kõik läks kenasti, puu kasvas ja õitses, isegi mõned viljad tulid külge. Paraku ei olnud meil ka sel korral õnne, nii viljad kui lehed kuivasid enne, kui jõudsid valmiski saada. Sellest puust jäi järgi ainult altpoolt pookekohta kasvav võsa. Väike kahtlus on, et esimese puuga saime kaasa luuviljalise mädaniku ja kuna teine puu sai istutatud samasse kohta, siis nakatus ka see.

Paar aastat mõtlesime, et rohkem mureliga ei jama, aga sel kevadel otsustasime siiski teha veel ka kolmanda katsetuse. Sel korral otsustasime panna kaks eraldi puud - Artur ja Leningradi must. Nüüd hoiame kõik kõvasti pöidlaid, et need puud ilusti kasvama läheks ja mingeid õnnetusi ei juhtuks.

Leningradi must

Leningradi must