Kolmas katsetus mureliga

Esimese mureli panime kasvama kohe esimesel kevadel. Kuna murel enamasti ise ei tolmle, otsustasime panna perepuu, sortideks Dönniseni kollane, Leningradi must ja Madissoni roosa. Algus oli ilus, puu õitses ja tundus olevat täis elujõudu. Paraku ei pidanud see just kaua vastu, sügiseks kuivasid lehed ära ja rohkem puu elumärke ei näidanud.

Järgmisel kevadel proovisime teist korda. Panime uue perepuu kasvama. Sortideks sel korral Leningradi must ja Paula. Kõik läks kenasti, puu kasvas ja õitses, isegi mõned viljad tulid külge. Paraku ei olnud meil ka sel korral õnne, nii viljad kui lehed kuivasid enne, kui jõudsid valmiski saada. Sellest puust jäi järgi ainult altpoolt pookekohta kasvav võsa. Väike kahtlus on, et esimese puuga saime kaasa luuviljalise mädaniku ja kuna teine puu sai istutatud samasse kohta, siis nakatus ka see.

Paar aastat mõtlesime, et rohkem mureliga ei jama, aga sel kevadel otsustasime siiski teha veel ka kolmanda katsetuse. Sel korral otsustasime panna kaks eraldi puud - Artur ja Leningradi must. Nüüd hoiame kõik kõvasti pöidlaid, et need puud ilusti kasvama läheks ja mingeid õnnetusi ei juhtuks.

Leningradi must

Leningradi must

Uued lillepeenrad

Alates märtsi keskpaigast oleme olnud kodusel režiimil, kogu maailmas lokkab koroonaviirus ja parem on püsida kodus. Nii on jäänud palju aega ka aias toimetamiseks. Kuna kevad oli ka varajane, siis on mai alguseks peaaeg kõik kevadtööd tehtud.

Maja otsa juurde sai tehtud uus lillepeenar. Tagumisse ritta panin Siberi iirise, selle ette hostad (Elegans, France Williams ja Wide Prim) ja nende ette astilbed (punased sordid Montgomery ja Fanal ning minu enda peenras kasvanud roosa). Kunagi kui kõnnitee paika saab, tahan ette äärde panna veel ka mõned helmikpöörised.

Maja ette sai väike peenrajupp tulbisibulate jaoks tehtud juba sügisel. 

Nüüd vedasin sinna mulda veel juurde ja tegin terves pikkuses peenra valmis. Ema on juba mitu aastat rääkinud, et ma maalt endale pojengid ära tooksin. Nüüd võtsingi end kokku ja tõin maalt ära  4 pojengi ning istutasin need maja ette peenrasse. Kevade edenedes plaanin pojengide vahele istutada veel mõned daaliad ja suvelilled.

Sel aastal talve justkui polnudki

Sel aastal algas kevad eriti varakult või kui päris aus olla, siis talve tegelikult ju polnudki. Terve talve jookusl sadas lund ainult paaril korral ja seegi ei jäänud pidama. Veebruari keskel tuli korraks suurem lumi maha, aga seegi sulas mõne päevaga. Jõudsime siiski korra suusatamas käia ja lapsed said õue peal ka mõned kelgusõidud teha.

Juba jaanuari alguses olid lumikellukestel ninad väljas

 ja veebruari alguses õied peal

Lõpuks ometi KÖÖK

Eelmisel nädalal sai lõpuks ometi valmis meie köök.

Esimesed kapid ja kodumasinad tulid kohale küll juba paar nädalat tagasi, aga kuna töötasapinna augud ei klappinud kappide asukohaga, tuli see ringi teha.

Paar nädalat elasime nii, et süüa sai teha ainult ahjus. Seega oli meil menüüs põhiliselt ahjuköögiviljad - ahjuköögiviljad lihaga, ahjuköögiviljad kanaga, ahjuköögiviljad lihapallidega jne jne. Nõusid pesta saime ka ainult keldris olevas kraanikausis. Nii, et peale sööki jooksin kümme korda üles alla, et kõik nõud puhtaks saada. Aga ometi oli see kõik ikka parem, kui lõputi grill, hamburger ja pizza.

Lisaks avastasime, et olime ülemised kapid planeerinud liiga kõrgele. Kuna me kumbki just eriti pikad ei ole, siis otsusasime kapid ikkagi 10 cm alla poole lasta. Nii et töömehed said kapid kenasti jälle seinast maha kruvida ja natuke madalamale tagasi panna. Ülemine karniisi liist oli ka muidugi sellest tulenevalt vaja jälle uus teha. Igal juhul oli see ainuõige otsus, nüüd on võimalik ikka vähemalt alumistest kappidest asju ka ilma redelita kätte saada. Ülemiste jaoks peab nii kui nii tooli peale ronima vms.

Köök peaegug valmis, ainult tööpind veel puudu

Nüüd lõpuks on aga kõik valmis, pliit olemas, kraanikaus omal koha ja vesi ning kanalisatsioon köögis. Isegi söögilaud on juba oma kohale pandud. Ainult kattekiled on veel eemaldamata, aga nendega ootame kuni remont täielikutl valmis saab. Lastele pakub muidugi kõige suuremat rõõmu elektriliselt avanev prügikast 😉

Kõik paigas

Enamuse nõusid ja muid köögitarvikuid oleme juba  korterist uude kööki kolinud, jäänud on veel ainult hommikusöögiks vajalik ja mõned üksikud taldrikud ning üks pott ja pann juhuks, kui mõni kord peaks ikkagi seal ka süüa tegema.

Eile tegime oma uues ahjus juba ka esimese õunakoogi.

Pildistamise ajaks oli pool kooki juba otsas

Kui mõleda, mida oleks võinud tesiti teha, siis paar asja ikka leiaks
Esiteks ahju ja cargo pealsed kapid on mõtetult sügavad, nii kaugelt ei ole võimalik asju kätte saada ka redeliga kapi juurde ronides. Pean sinna ilmselt asjad mingites kastides paigaldama.
Teiseks köögi kraan on nii palju kraanikausist kõrgemal, et pestes pritsib vesi laiali. Alati peab meeles pidama, et pesed kraanikausi sees, mitte selle kohal.
Rohkem puudusi siiani veel avastanud ei ole. 😊

Elutuba hakkab valmis saama

Vaikselt, aga siiski, hakkab meie maja üha rohkem ja rohkem elamiskõlbulikuks muutuma.
Paar nädalat tagasi sai elutuba juba üsna elukõlbuliku ilme.

Mõned nädalad tagasi valisime välja seinavärvi ning värvisime ära kamina seina ning ukse esise väikse koridori.

Siis sai maha parkett. Parketi alla panime Pyroc'i plaadi ning sinna sisse küttetorud.

Kütteplaadid maas

Elutuba

Kööginurk

Nüüd on veel vaja elutoa poolele tapeet seina saada, pistikupesad ja lülitid paigaldada ning muidugi liistud panna 😊

Uus trepp

Augusti viimasel päeval jõudis kohale meie uus trepp.
Trepi tellisime Männiku Saekojast. Teenindus oli väga meeldiv ja trepi saime kätte kahe nädalaga.
Igaks juhuks katsime trepi astmed kiiresti paberiga kinni, et ehituse käigus ära ei kriimustaks ja nii ei olegi mul kogu trepist korralikku pilti.

Kuna vaheplatvorm oli liiga madalal, kaalusime enne lõpliku otsuse langetamist mitmeid variante. Alguses plaanisime vaheplatvormi üldse välja lõhkuda ja uue valada, seejärel oli päevakorral teha vaheplatvorm samuti trepi materjalist ning koos trepiga. Lõpuks jäime siiski selle juurde, et vana platvormi välja ei lõhkunud ning tegime sinna väikse kõrgenduse peale ning katsime parketiga.

Esimene tuli kaminas

Uue kaminaga tuli kaasa ka juhis alustada vaikselt sissekütmisega nädalake peale kamina valmimist.
Nii asusimegi siis 26. augustil kogu perega kaminat kütma.

Kütmiseks vajalikud lepapuud saime minu vanemate juurest suvilast.
Lapsed olid mõlemad elevust täis ja käis kõva kauplemine, kes saab puud kaminasse panna ning kes tule süüdata.

Nii tähtsa sündmuse puhul tuli avada ka šampuse pudel