Uued kodulooma ja muud aiarõõmud

Juba paar nädalat käib meie juures iga päev üks kass. Lastel muidugi rõõmu kui palju. Iga päev oodatakse, millal Triibu (kassi pärisnime me ei tea, aga lapsed ristisid ta Triibuks) tuleb. Kass on mänguhimuline ja sõbralik. Tundub, et ta on hiljuti poeginud, kõht on selline väljaveninud, aga pisikesi ei ole ei meie ega naabrid näinud, nii et ei teagi, mis nendest sai.

Naabrte koerale ei meeldi selline asjade käik aga sugugi. Nii kui kass meie õue peale tuleb, hakkab koer aia ääres haukuma ja enne järgi ei jäta, kui pererahvas ta tuppa viib. Kui kassi näha ei ole, käib koer mitu korda aia ääres kontrollimas, kas kassi tõesti kusagilt ei paista. Kass samas ei lase end koera haukumisest sugugui häirida ja vedeleb rahuga murul. Viimastel päevadel on ka kass hakanud aia ääres käima (vaatamas, kus see koer siis nüüd on, kes haukuma peaks).

Kassi lemmik koht on minu lillepeenras

Lisaks kassile käivad meil veel teisedki "koduloomad". Ühel õhtul kompostikasti sodi visates kuulsin mingit krabinat. Ringi vaadates nägime kahte siili. Üks natuke suurem ja teine veidi väiksem. Suurem tundus inimestega juba harjunud olevat ja ei lasknud end meie olemasolust eriti segada, väiksem seevastu püüdis hoolikalt paigal olla.
Nüüd oleme neid juba mitu päeva aias krabistamas näinud.

Kuid mitte ainult loomad ei rõõmusta meid suvepäevadel.
Selle suure palavusega on hakanud õitsema ka sellised lilled, mis tavaliselt veel ei õitse.
Praeguseks on minu aias veel ainult kolm lille, mis ei ole õitsema hakanud: gladioolid, kurereha ja päevaliilia. Päevaliilia osa on mul kahtlus, et see sel aastal ei õitsegi. Teised vast hakkavad veel õitsema. Aga sügisel, ma arvan, on küll lillepeenrad õitest tühjad.

Floksid hakkasid õitsema juba juuli alguse

Punased liiliad õitsesid juuni keskel, kollased juuli alguses

Laste päevalilled pürgivad ka kõik üksteise võidu päikese poole

Päevalille õis on suur nagu ratas, juba seemnete osa läbimõõt on umbes 30 cm