Tuulekoja ehitus algas

Neljapäeval tegime lõpuka algust tuulekoja ehitusega. Selle taga seisab meil praegu maja krohvimine ja maja krohvimise lõpetamisest sõltub jällegi see, kas ma saan tähtajaks Kredexile energiatõhususe tõstmise toetuse saamiseks vajalikud dokumendid esitada või mitte.

Niisiis neljapäeva hommikul oli kopp kohal ja töö võis alata, aga paraku ei olnud seda rõõmu kauaks.
Maja otsa juures, umbes 2 meetri kaugusel majast, on meil vana kaev. Olen võidelnud selle eest, et kaev jääks alles ning saaksime seda kasutada kastmisvee saamiseks. Ehitajad tahtsid küll kangesti lihtsamat teed minna ning kaevu täis ajada, aga lõpuks võitis siiski kastmisvesi.
Umbes tunnike peale seda, kui kopp kohale jõudis, sain mehelt kõne, et kaev tuleb ikkagi kinni lükata, sest kopamees lõhkus kaevamise käigus ära kaevu teise rõnga. Loomulikult ei olnud ma sellise asjade käiguga rahul ja püüdsin veel päästa, mis päästa annab. Hakkasime otsima uut kaevurõngast. Paraku on meie kaev ju juba peaaegu 100 aastat vana ja tänasel päeval on kaevurõngad teiste mõõtudega. Olime juba peaaegu lootust kaotamas, kui leidsime lõpuks Keila betoonist kaane, mille saime kaevu peale panna. Nüüd jääb kaev küll maa alla, aga saame kaane sisse teha augu, millest paneme toru läbi ning selle kaudu saab siis pumba kaevu lasta.
Muidugi tekitas selline väike vahejuhtum kaevetöödes pausi ning esialge planeeritud kiire kaevamise asemel, läks sellele 3 tundi.

Igaljuhul oli lõpuks auk valmis ja kaev samuti alles ning vundamendi aluse valamine võis alata.

Vundamendi alla sai killustik

Edasi läks asi juba libedamalt. Mehel õnnestus veel samaks päevaks tellida betoon

Plaan oli renniga lasta betoon otse vundamendi kohale, aga ka siin ei läinud kõik nii nagu plaanitud. Kui betooniauto kohal, selgus, et see ei mahu puude vahel  nii palju manööverdama, et saaks renni otsa õigesse kohta keerata. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui lasime betooni maha hoopiski kivi peale ning mehed tassisid selle ämbritega õigesse kohta. Raske töö, aga paraku ainuke võimalus.