Kui ma juuni lõpus enne puhkusele jäämist oma arbuusipeenart vaatasin, olis tulemusega üsna rahul. Tundus, et kiletunnelis kasvatamine andis tulemusi. Taimed olid kenasti kasvanud ja lootus sel aastal saaki saada terendas silme ees. Näpistasin tekkima hakkavad külgvõsud ära ja palusin vennal taimedel silma peal hoida.
 |
| 28. juuni |
Neli nädalat hiljem puhkuselt tulles ootas mind ees täielik võsa. Arbuusid olid nii kõvasti kasvanud, et kiletunnel oli pealt lõhki läinud. Peenar oli lehti ja võsusid täis. Esimese hooga ei osanud seda segapundart ühestki otsast lahti harutama hakata.
 |
| 24. juuli |
Peale kolme tundi peenras, suutsin siiski liigsed küljevõsud välja rookida ja taimed hakkasid juba natuke viisakamat muljet võtma. Kogemata rookisin harvendamise käigus välja ka selle ainsa suurema arbuusipunni, mis sinna võssa oli kasvama sattunud. Mõned pisikesed punnid küll varte küljes olid, aga nendest kahjuks asja ei saanud.
 |
| 24. juuli peale harvendamist |
Järgnevad nädalad lootsin ikka leida peenrast mõndagi väikest arbuusipunni, aga kõik emasõied kukkusid järjest küljest ära. Isegi need, mida ma ise hoole ja armastusega tolmeldada püüdsin, ei hakanud kosuma. Koos järjest aina küljest kukkuvate arbuusipunnidega kadus ka minu lootus sel aastal oma peenra arbuuse maitsta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar