Meil on nüüd kanalisatsioon

Oktoobri eelviimasel nädalal jõudsime lõpuks kanalisatsiooni ehituseni. Siiani majas kanalisatsiooni ei olnud. Liitumispunkt on küll otse aia taga, aga endised omanikud otsustasid mingil põhjusel ühiskanalisatsiooniga liitumata jätta. Kui me aasta tagasi siia tulime, oli õue peal kaks suurt kogumiskaevu, millest üks oli juba sisse vajunud ja teine ka suhteliselt kehvas seisus. Selleks, et keegi sisse ei kukus oli mahutite kohale visatud igasugu sodi. Kui õue koristama hakkasime vedasime sodi minema. Rääkisime pidevalt lastele, et see koht on ohtlik ja nad ei tohi siia lähedalegi tulla. Õnneks lapsed kuulasidki ja hoidsid kaevudest eemale. Me ise muidugi nii tublid ei olnud ja nii leidsingi ma ühel hetkel end jalga pidi kogumiskaevus. Olin kaevust möödunud liiga lähedalt ning maapind, mis muidu paistis küllaltki tugev, vajus minu all sisse täpselt kaevu servast. Õnneks kukkusin kaevu mina ja ainult ühte jalga pidi. Põhjani mu jalg ei ulatunud ja millegi „mõnusa“ sisse ka ei sattunud. Ei taha mõeldagi, mis oleks juhtunud, kui sinna kaevu oleks kukkunud laps. Keegi ei oleks märganudki , kui ta sinna sisse kukub ja välja ta sealt küll enam oma jõududega ei oleks saanud. Peale seda, kui ma olin kaevu kukkumise omal nahal järgi proovinud, tellisime järgmisel nädalal maja juurde kopamehe, kes kaevud täis ajas. Enne seda aga jõudis ka kopp kaevude täitmise käigus külili kaevu vajuda, maapind kaevude kõrval oli nii pehme ja mäda. Õnneks oli kopamees üsna osav ja suutis kopaga lükates oma traktori sealt välja ukerdada.

Nii ehk naa ega me kogumiskaevudega jätkanud ei oleks, seega hakkasime juba eelmisel sügisel asju ajama, et ühiskanalisatsiooniga liitumine ära teha. Asjaajamine oli muidugi üks paras kadalipp nagu ikka, kui üritad suure monopoolse ettevõttega asju ajada. Kõigepealt oli vaja tellida AS-lt Tallinna Vesi tehnilised tingimused projekteerimiseks. Seejärel oli vaja geodeetilist alusplaani. Seda oli meil maja projekti jaoks nii kui nii vaja, seega tellisime selle kanalisatsiooni liitumisprojektist eraldi. Seejärel tellisime kanalisatsiooni projekti. Projekteerimine võttis aega umbes kuu. Selle kuu jooksul jõudis kätte sügis ja hakkas sadama, pinnasevesi muudkui tõusis ja meie keldrist sai bassein. Üsna varsti sai meile selgeks, et ainult reovee kanalisatsiooniga me piirduda ei saa. Terve sügise pumpasime maja kõrval asuvast kaevust vett välja õue peale, et kelder vett täis ei oleks. Nii kui pumba seisma panime, oli vesi jälle keldirs. Samal ajal esitasime AS-le Tallinna Vesi palve ka sademevee kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljastamiseks. Mõne aja pärast saabus vastus, et kahjuks ei ole meil võimalik sademevee kanalisatsiooniga liituda, sest trass enam uusi liitujaid vastu ei võta ning immutagu me oma vesi krundile. No tore soovitus küll, aga sealt samast krundilt mul see vesi ju keldrisse jooksebki…

Peale mõningast mangumist ja veenmistööd saime siiski ametnikud nõusse, et meil on vaja sademevee kanalisatsiooniga liituda. Tellisime uue projekti ka sademevee kanalisatsioonile.

Kevadel, kui maja projekt ka valmis sai, andsime kogu kupatuse koos Linnavalitsusse kooskõlastuste saamiseks sisse ja jäime ootama. Kooskõlastuse aeg linnavalitsuses on 30 päeva, selle aja jooksul on neil kohustus Sulle vastus anda. 30 päeva möödudes saime Linnavalitusest teada, et meie projekt sellisel kujul ikkagi ei sobi. Nimelt on meie reoveekanalisatsiooni liitumispunkt ehitatud maja ees kasvavast männist umbes meetri kaugusele tänavale. Ja vot see nüüd küll ei sobi. Esimene pakkumine oli, et me võiks selle (juba 10 aastat tagasi valmis ehitatud) liitumispunkti ju lasta teise kohta ringi tõsta. No tõesti, palju toredaid mõtteid. Maja ehitamine ongi muidu liiga lihtne ja odav… Kuna me selle mõttega kaasa ei läinud, siis järgmiseks pakuti, et me peame taotlema puu maha võtmiseks raieloa ning puu maha võtma. Olgu siinkohal öeldud, et tegemist on meie krundi kõige paremas seisus oleva männiga. Loomulikult ei käi see niisamuti, et võtad puu maha ja kõik. Puu maha võtmise eest tuleb teha asendusistutus, selle konkreetse puu ees 112 haljastusühikut. Palju see siis päris puudes või rahas on, seda ma ei tea, aga kindlasti mitte vähe. Kuna meile puu maha võtmise ja sellega kaasneva mõte eriti ei meeldinud, tellisime ühelt dendroloogilt hinnangu puu ja kanalisatsiooni ehituse mõju kohta puule. Dendroloogi hinnangul oleks saanud puu alles jätta küll ning kanalisatsioonitoru panna juurte alt. Keskkonnaamet seda seisukohta kahjuks ei jaganud. Niisiis ei jäänud meil muud üle, kui nõustuda nende nõudmisega, et tuleb taotleda raieluba, võtta puu maha ja teha asendusistus. Vähemalt saime oma projekti lõpuks peale paarikuist edasi-tagasi loksutamist kinnitatud.

Projekt kinnitatud asusin raieluba taotlema. Õnneks leidub linnavalitsuses ka mõistlikke inimesi ja õnneks on selline ka meie metsavaht. Temaga jõudsime lõpuks kokkuleppele, et proovime siiski kanalisatsiooni ehitada ilma puud maha võtmata ning kui tõesti tekib olukord, et edasi enam ei saa, siis vaatame uuesti.

Järgmine etapp oli ehitaja leidmine. Kuni meie oma projekti kinnitasime oli Tallinna Vesi oma nõudmisi muutnud ning nüüdseks tohivad tänaval kanalisatsiooni ehitustöid teha ainult 11 nende poolt valitud ettevõtet. Hinnad, mida nad töö eest küsivad, on muidugi üks toredam, kui teine.

Otsisime mis me otsisime, lõpuks jäime ikkagi selle juurde, et kanalisatsiooni ehituse tellime AS Tallinna Vesi tütarfirmalt Watercom. Väike lootus oli hinges, et kui juba tegemist tütarfirmaga, siis läheb äkki asjaajamine ka ladusalt, mitte üle kivide ja kändude.

Oktoobri alguses oligi lõpuks kaup koos ja arvasime, et töö võib alata. Paraku päris nii see kõik ikkagi ei läinud. Ühel päeval saime Watercomilt info, et meil ei ole sademeveekanalisatsiooni jaoks ehitusluba ning selle taotlemine võtab kolm kuud. Olime täielikus hämmingus, kuidas ei ole ehitusluba. Kõik dokumendid olid ju korraga Linnavalitsuses kooskõlastamisel, kõik vaidlused said vaieldud ja nüüd järsku ei ole meil ehitusluba. Hakkasime asja uurima, helistasime Linnavalitsusse, Kommunaalametisse ja kuhu kõik veel ning saime aru, et tõesti selleks, et ehitada tänaval sademevee liitumispunkti, peame me tegema eraldi ehitusloa taotluse.

Hakkasime siis aga jälle otsast pihta. Võtsin kõik oma projekti dokumendid välja ning hakkasin neid EHRi portaali üles laadima. Siin tabas mind järgmine komistuskivi. EHR oli vahepeal seadnud sisse failide nimetamise reeglid ja kõik, mis ei vasta reeglitele läbi ei lähe. Ja nõuetele ei pea vastama mitte üksnes üleslaetav digiDoc konteiner vaid ka kõik failid, mis seal sees on.  Vot see oli vahva! 4 tundi veetsin ühel päeval faile ümber nimetades, sest ega päris täpselt aru ka ei saa, mis moodi see fail just nimetatud peab olema. Kõik konteinerid võtsin lahti, nimetasin failid ümber ja laadisin üles.  Rõõmu kui palju…

Taotlus tehtud, hakkasime kõiki kooskõlastajaid läbi helistama, et nende nõusolekud võimalikult ruttu kätte saada. Ei läinud kolm kuud, saime hakkama natuke rohkem, kui nädalaga. Linnavalitsuse töötajad ilmselt olid meist surmani tüdinud, aga loa saime kätte.

Paraku ei jõudnud me seda siiski kätte saada enne, kui reoveekanalisatsiooni ehituseks kokkulepitud aeg kätte jõudis. Nii et oktoobri lõpus saime ehitatud siiski ainult reoveekanalisatsiooni, aga parem varblane peos, kui tuvi katusel. Loodetavasti saame sademeveekanalisatsiooni ka ikkagi enne külmade tulekut sisse. Selle taga ootab keldri soojustamine ja sisemised ehitustööd.

Vee- ja kanalisatsioonitrass maja juurde

Õu oli kraave täis

Vesi jooksis pidevalt kraavi sisse

Mõned männu juured tuli ehituse käigus ka ära lõhkuda, aga suuremad ja olulisemad juured jäid kõik terveks ja puu püsib püsti.

Suuremad juured jäid terveks